Viie Põlvamaa noortekeskuse ühine väljasõit.
Septembrikuu viimasel nädalal oli umbes neljakümnel Mikitamäe, Orava, Veriora, Ahja ja Valgjärve noorel võimalus külastada Iisakut. Reis algas neljapäeval ning juba õhtuks jõudsime Iisakule, kus võtsid vastu meid Iisaku noored koos endise noortejuhi Liiga.
Esmalt tutvuti noortekeskuse ning külakeskusega, kus ka ööbiti. Kuna kõhud olid pikast reisist tühjad, siis kostitasid meid maitsva toiduga Iisaku kooli kokad. Enne seda käisime veel läbi ka Iisaku vaatetornist, mis oli mõnelegi nii hirmutav ja jäigi tipp vallutamata.
Reisi jooksul said kõik noored omavahel lähemalt tuttavamaks läbi esimeste
tutvumismängude, mida korraldasid Iisaku noored. Õhtuks olid noored korraldanud öise
orienteerumise, mis oli väga vahva ning tegevusterohke. Kui orienteerumine läbi ja kõik
elusalt ning tervelt tagasi oli aeg autasustada parimaid. Pärast seda toimus aga „õudukaõhtu“.
Kellel uni liiga suur, see sai kõrvalruumis magama jääda. Järgmisel päeval külastasime
Kuremäe kloostrit, Iisaku muuseumi ning Rannapungerja tuletorni. Vahva loengu pidasid
maha Avinurme noored, kes näitasid meile enda ülivõimsat fototehnikat. Külastasime veel
mitmeid piirkonna vaatamisväärsusi, aga kuna päev hakkas lõppema, siis algas sõit kodu
poole.
Kokkuvõtteks võib öelda, et reis oli väga edukas, noored ning ka noortejuhid
jäid väga rahule. Sellised väljasõidud lähendavad noori ja avardavad nende silmaringi.
Veendusime, et üle Eesti võib leida väga aktiivseid ning hakkajaid inimesi. Reis sai teostatud
projekti „Noored ja ääred“ raames ning tänusõnad Kai Laanemaale, kes selle valmis kirjutas.
Sanna Kõiv
Oktoober 2013
Septembrikuu viimasel nädalal oli umbes neljakümnel Mikitamäe, Orava, Veriora, Ahja ja Valgjärve noorel võimalus külastada Iisakut. Reis algas neljapäeval ning juba õhtuks jõudsime Iisakule, kus võtsid vastu meid Iisaku noored koos endise noortejuhi Liiga.
Esmalt tutvuti noortekeskuse ning külakeskusega, kus ka ööbiti. Kuna kõhud olid pikast reisist tühjad, siis kostitasid meid maitsva toiduga Iisaku kooli kokad. Enne seda käisime veel läbi ka Iisaku vaatetornist, mis oli mõnelegi nii hirmutav ja jäigi tipp vallutamata.
Reisi jooksul said kõik noored omavahel lähemalt tuttavamaks läbi esimeste
tutvumismängude, mida korraldasid Iisaku noored. Õhtuks olid noored korraldanud öise
orienteerumise, mis oli väga vahva ning tegevusterohke. Kui orienteerumine läbi ja kõik
elusalt ning tervelt tagasi oli aeg autasustada parimaid. Pärast seda toimus aga „õudukaõhtu“.
Kellel uni liiga suur, see sai kõrvalruumis magama jääda. Järgmisel päeval külastasime
Kuremäe kloostrit, Iisaku muuseumi ning Rannapungerja tuletorni. Vahva loengu pidasid
maha Avinurme noored, kes näitasid meile enda ülivõimsat fototehnikat. Külastasime veel
mitmeid piirkonna vaatamisväärsusi, aga kuna päev hakkas lõppema, siis algas sõit kodu
poole.
Kokkuvõtteks võib öelda, et reis oli väga edukas, noored ning ka noortejuhid
jäid väga rahule. Sellised väljasõidud lähendavad noori ja avardavad nende silmaringi.
Veendusime, et üle Eesti võib leida väga aktiivseid ning hakkajaid inimesi. Reis sai teostatud
projekti „Noored ja ääred“ raames ning tänusõnad Kai Laanemaale, kes selle valmis kirjutas.
Sanna Kõiv
Oktoober 2013
Noortevahetusest Mikitamäe vallas
Kolmapäeva, 11. aprilli, õhtul saabusid Mikitamäele sakslased Rudolstadtist. Eelmisel suvel oli Mikitamäe valla noortel võimalik käia ja näha, kuidas saksa noored Rudolstadtis ja selle piirkonnas elavad ning nüüd tulid külalised vaatama, millega tegelevad Eesti noored. Setomaal saatsid neid Mikitamäe valla noored koos Karin Viljusega. Sakslased nägid Seto kultuuri ning tutvusid kohaliku eluga. Koos, vaadati üle Laossina ning Mikitamäe tsässonad, külastati ka Mikitamäe kooli ning Mikitamäe vallamaja. Külalised arvasid, et saavad meil siin juba järves ujuda, kuid kahjuks oli järvedel veel jää peal ning seetõttu viisime nad Värska spaasse, kus sakslased said käia saunas ning karastada end külmas basseinis.
Neljapäeva õhtul toimus aga Vilustes Põlvamaa Omakultuuri Festival, mille käigus esinesid teiste hulgas meie külalised Saksamaalt. Siinoleku ajal tekkis külalistel hea võrdlusmoment Mikitamäe, Värska ja Rudolstadti noortekeskuste vahel.
Kuna ilmataat võlus meile väga ilusad ilmad, siis saime juba väljas esimesed grillimised teha. Eesti vorstide kõrval saime maitsta külaliste kaasa toodud kuulsaid saksa Bratwurste. Kuna Mikitamäe noortekeskuses polnud võimalik viimane õhtu koos viibida, siis toimus lõpuõhtu Värska noortekeskuses, kus söödi, mängiti, veedeti hästi aega ning räägiti ka tulevikuplaanidest.
Kokkuvõttes võib öelda, et külalised jäid käiguga väga rahule ning neile meeldis Eesti. Mõni noor tahtis siia isegi elama tulla, kuna nii palju on vabadust.
Sanna Saarestik
Juuli 2011
Kolmapäeva, 11. aprilli, õhtul saabusid Mikitamäele sakslased Rudolstadtist. Eelmisel suvel oli Mikitamäe valla noortel võimalik käia ja näha, kuidas saksa noored Rudolstadtis ja selle piirkonnas elavad ning nüüd tulid külalised vaatama, millega tegelevad Eesti noored. Setomaal saatsid neid Mikitamäe valla noored koos Karin Viljusega. Sakslased nägid Seto kultuuri ning tutvusid kohaliku eluga. Koos, vaadati üle Laossina ning Mikitamäe tsässonad, külastati ka Mikitamäe kooli ning Mikitamäe vallamaja. Külalised arvasid, et saavad meil siin juba järves ujuda, kuid kahjuks oli järvedel veel jää peal ning seetõttu viisime nad Värska spaasse, kus sakslased said käia saunas ning karastada end külmas basseinis.
Neljapäeva õhtul toimus aga Vilustes Põlvamaa Omakultuuri Festival, mille käigus esinesid teiste hulgas meie külalised Saksamaalt. Siinoleku ajal tekkis külalistel hea võrdlusmoment Mikitamäe, Värska ja Rudolstadti noortekeskuste vahel.
Kuna ilmataat võlus meile väga ilusad ilmad, siis saime juba väljas esimesed grillimised teha. Eesti vorstide kõrval saime maitsta külaliste kaasa toodud kuulsaid saksa Bratwurste. Kuna Mikitamäe noortekeskuses polnud võimalik viimane õhtu koos viibida, siis toimus lõpuõhtu Värska noortekeskuses, kus söödi, mängiti, veedeti hästi aega ning räägiti ka tulevikuplaanidest.
Kokkuvõttes võib öelda, et külalised jäid käiguga väga rahule ning neile meeldis Eesti. Mõni noor tahtis siia isegi elama tulla, kuna nii palju on vabadust.
Sanna Saarestik
Juuli 2011
